Kasutatud allikad

http://web.zone.ee/arvutiviirused/07_kes.html

http://www.arvutikaitse.ee/  

http://www.ekaitse.ee/

http://et.wikipedia.org/  

http://support.microsoft.com/kb/129972/et

http://katkinearvuti.sauropol.com/viiruse-torjed/

http://windows.microsoft.com/et-EE/windows7/How-can-I-help-protect-my-computer-from-viruses

9) Mis on viirustõrje?

Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Moodsamad viirustõrjujad võitlevad lisaks veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja identiteedivarguskatsete vastu. Komplekssemad viirustõrjelahendused võivad lisaks veel sisaldada tulemüüri, spämmifiltrit ja varundusmootorit. Tavaliselt kontrollib viirustõrje arvutis käimasolevaid protsesse ning mälus ja kõvakettal olevaid ja veebist allatõmmatavaid või elektronkirjadega saabuvaid faile, võrreldes neid varem teadaoleva pahavara koodinäidistega. Kui mõni osa kontrollitavast koodist sarnaneb viirusdefinitsioonis oleva näidisega, püüab viirustõrje nakatunud osa eemaldada, kui see aga ei õnnestu, paigutatakse nakatunud fail karantiinikausta või kustutatakse. Paljud viirustõrjed üritavad kasutajat kaitsa ka niisuguse pahava eest, mida veel avastatud ja kirjeldatud ei ole. Selleks võidakse jälgida programmide käitumist ning kui mõni programm üritab muuta teise rakendusprogrammi koodi (mis on viirustele väga iseloomulik), alarmeeritakse kasutajat. Kuna niisugune hoiatussüsteem annab aga liiga palju valeteateid, kasutatakse seda üha vähem. Seevastu kasutatakse pigem lubatud programmide listi, seda eriti turvakriitilisemates arvutivõrkudes. See tähendab, et arvutites lastakse toimetada ainult administraatori poolt eelnevalt defineeritud programmidel ja täiendustel ning kõik ülejäänud tõkestatakse.

8.) Millal ilmusid esimesed antiviirusprogramme loovad firmad?

Esimese arvutiviiruse ilmumisest on palju erinevaid arvamusi. Täpselt on vaid teada, et esimese arvuti loojaks peetava Charles Babbage masinal teda ei olnud, aga 1970-ndate aastate keskpaiku olid nad juba arvutitel Univax 1108 ja IBM 360/370. Huvitav, et arvutiviiruste idee ilmus palju varem, kui personaalarvutid ning ajaarvamise lähtepunktiks võib lugeda tuntud õpetlase John von Neumanni töid end isereprodutseerivatest matemaatilistest automaatidest 1940-ndatel aastatel. 1951. aastal pakkus ta välja selliste automaatide loomisviisi. 1959. aastal avaldas ajakiri „Scientific American” L.S. Penrose isereprodutseerivatele mehaanilistele struktuuridele pühendatud artikli, kus oli kirjeldatud aktiviseerumis-, paljunemis-, muteerumis- ja annekteerimisvõimeliste isereprodutseerivate mehaaniliste struktuuride lihtsaimat kahemõõtmelist mudelit, mille hiljem realiseeris IBM 650 masinkoodi abil praktikas teine õpetlane F.G. Stahl. 

7) Reeglid viirusprogrammide vältimiseks. Kuidas kaitsta arvutit?

Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona. Installige viirusetõrjeprogramm. Viirusetõrjeprogrammi installimine ja ajakohasena hoidmine võib aidata teie arvutit viiruste eest kaitsta. Viirusetõrjeprogrammid otsivad viiruseid, mis proovivad pääseda teie e-posti, operatsioonisüsteemi või failidesse. Uusi viiruseid võib ilmuda iga päev, seega kontrollige värskenduste saamiseks regulaarselt viirusetõrjetarkvara tootja veebisaiti. Mõned viirustõrjeprogrammid müüakse aastase abonemendiga, mida saab vajadusel pikendada, kuid paljud on saadaval ka tasuta. Ärge avage tundmatutelt saatjatelt pärit meilisõnumeid või võõraid meilimanuseid. Paljud viirused on manustatud meilisõnumitele ja levivad niipea, kui avate lisatud manuse. Kui te midagi ei oota, on parem manuseid mitte avada.MicrosoftOutlook ja Windows Mail aitavad blokeerida potentsiaalselt ohtlikke manuseid. Kuna viirused kasutavad levimiseks erinevaid võtteid, vajab arvutikasutaja erinevaid võtteid enda ja oma arvuti kaitsmiseks. Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis interneti ja e-posti näol on tekkinud uued ja palju tõhusamad viiruskandjad. Seetõttu on oluline teada, kuidas vähendada oma arvuti nakatumise ohtu. Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest tõhusalt kaitsta või vähemalt nakatumise ohtu märgatavalt vähendada! 

6) Arvutiviiruste loomise ja levitamise põhjused

Kõige tõenäolisemad põhjused kuritahtlike programmide loomiseks ja levitamiseks on:
•  Tavaline noorte huligaansus. Üritamine end oma intelligentsuse piires tõestada. Üldiselt selline arvutihuligaansus ei erine tavalisest tänavahuligaansusest, välja arvatud tõsiasi, et see pannakse toime erinevates piirides – tänaval ja võrgus.
•  Pettuse korraldamine ohvrilt millegi saamiseks: kontroll nakatatud arvuti üle, sealt interneti salasõnade varastamine ja internetipanga kontodele ligipääsemine.
•  Lisaks veel hiljuti tekkinud kuritegelikud programmid: ärilistel eesmärkidel tehtud viirused, et võtta enda valdusesse internetis olevad arvutid. Neid kasutatakse hiljem rämpsposti levitamiseks, aidates viiruse autoritel massiliselt kirju saata, hoolimata RBL-filtritest. Selliste viiruste autoreid toetavad rahaliselt rämpsposti saatjad.

5.) Mis võib juhtuda nakatunud arvutiga?

Kui arvuti on nakatanud siis sellega võib kaasneda palju pahandust ning enamus toimingud, mida pahavara nakatanud arvutis teeb, ei pruugi selle omanik kunagi teada/näha, kuni selleks on lihtsalt liiga hilja. Kui vanasti tehti rohkem viiruseid, mis hävitasid sinu arvutis olevaid andmeid ja operatsioonisüsteemi, siis tänapäeval on pahavara loomine (eriti nuhkvara ja petuvara) suur äri ning nende omanikud teenivad  andmete varastamisega väga palju raha.

Siin on siis väike nimekiri, mida võib sinuga või sinu arvutiga juhtuda, kui arvuti on nakatunud:

• Sinu paroolid, ka krediitkaardi ja pangakonto, võidakse ära varastada ning kasutada kolmandate osapoolte poolt.
• Sinu personaalsed andmed võidakse ära varastada, kustutada või rikkuda (kaasaarvatud tähtsad dokumendid ja isegi varukoopiad)
• Sinu arvutit võidakse kasutada häkkerite poolt illegaalsete tegevuse jaoks nagu spämmi saatmine, erinevad rünnakud, illegaalsete failide jagamine, viiruste jagamine jne
• Sinu intentiteet võidakse ära varastada ja kasutada erinevate illegaalsete jm tegevuste jaoks
• Sinu kohta võidakse koguda igasugust informatsiooni nagu külastatavad veebilehed, kõik klaviatuuriga trükitud info, ekraani pildid (ka veebikaamera) - praktiliselt iga arvutiga tehtud toiming salvestatakse ja saadetakse nuhkvara omanikule
• Sinu legaalselt ostetud tarkvara CD-KEY´d/koodid võidakse ära varastada (Windows, Office, erinevad mängud jms)
• Paljud veebilehed võidakse ära blokeerida või sind suunatakse hoopis teisele lehele
• Erinevad internetiühenduse probleemid
• Arvuti võib aeglasemaks muutuda ja hakata kokku jooksma
• Programmid ei pruugi enam korralikult töötada
• Paljud Windowsi funktsioonid võidakse ära blokeerida
• Kasutajat üritatakse petta (liba antiviirused vms)

4) Millised on arvuti nakatumise sümptomid?

Kui kahtlustate või teate, et teie arvuti on arvutiviirusega nakatunud, hankige värskeim viirusetõrjetarkvara. Allpool on toodud mõned peamised tunnused, mis näitavad võimalikku nakatumist.

• Arvuti töötab tavapärasest aeglasemalt.
• Arvuti lakkab reageerimast või hangub sageli.
• Arvuti läheb krahhi ja taaskäivitub iga mõne minuti tagant.
• Arvuti taaskäivitub ise. Lisaks ei tööta arvuti tavapärasel viisil.
• Arvutis olevad rakendused ei tööta korralikult.
• Kettad või kettadraivid pole juurdepääsetavad.
• Te ei saa korralikult printida.
• Te saate ebatavalisi tõrketeateid.
• Menüüd ja dialoogiboksid on moonutatud.
• Hiljuti avatud manusel on kahekordne laiend, näiteks .jpg, .vbs, .gif või .exe.
• Viirusetõrjeprogramm on ilma põhjuseta keelatud. Lisaks ei saa viirusetõrjeprogrammi taaskäivitada.
• Viirusetõrjeprogrammi ei saa arvutisse installida või viirusetõrjeprogramm ei tööta.
• Töölauale ilmuvad uued ikoonid, mida te sinna ei pannud, või ikoonid, mis pole seotud ühegi hiljuti installitud programmiga.
• Kõlaritest kostab ootamatult kummalisi helisid või muusikat.

Programm kaob arvutist, kuigi te seda tahtlikult ei eemaldanud.