• Mis on arvutiviirus?
Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge. Rahvasuu nimetab viiruseks mistahes pahavara, ent konkreetsemalt on viirus seesugune arvutiprogramm, mis on võimeline end ilma kasutaja soovi ja teadmata iseseisvalt ühest arvutist teise kopeerima ja arvutit nakatama. Erinevalt internetiussidest vajavad viirused käivitumiseks ja pahategemiseks kasutaja aktiivset kaasabi: viimasel tuleb kas midagi alla laadida, käima tõmmata või installeerida. Seesuguse kasutajaga manipuleerimise tipp on nn libaviirused, mis hirmutavad pahaaimamatut arvutiomanikku internetis leviva uue koleda viirusega ning soovitavad tal tungivalt mõne vajaliku süsteemifaili maha kustutada.Viiruste vastu aitab viirustõrje ning omaenda mõistlik käitumine – ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud tundmatuid faile ning ärge kasutage piraattarkvara.
• Mis on nuhkvara?
Nuhkvara kogub teie isiklikku teavet – ilma sellest teid eelnevalt teavitamata ning andmata teile otsustusvõimalust, kas soovite lasta seda koguda. Nuhkvara võib huvi tunda mitmesuguse teabe vastu alates teie külastatavatest veebisaitidest kuni tundliku teabeni, nagu kasutajanimed ja paroolid. Nuhkvara sihikule võite sattuda, kui laadite alla näiteks muusikat failijagamisprogrammi abil, tasuta mänge ebausaldusväärsetelt saitidelt või muud tundmatust allikast pärinevat tarkvara. See ei tähenda, nagu oleks paha iga tarkvara, mis teie võrgutegevusi jälgib või reklaame pakub. Kui registreerute tasuta muusika teenuse kasutajaks ning vastutasuks nõustute teile kohandatud reklaamide vaatamisega, võib tegemist olla õiglase kompromissiga. Ka võrgutegevuste jälgimine võib osutuda kasulikuks, et kuvada kohandatud otsingutulemusi või kohandatud eelistusi onlain-kaupluses. Tuntumad nuhkijad on CoolWebSearch, Zango, Zlob ja Internet Optimizer.Enamikul kaasaegsetel viirustõrjekomplektidel on kaasas ka nuhkvaravastane kaitse, kuid tõhusat abi pakub ka spetsiaaltarkvara.Mõnikord aga ronib nuhkvara teie arvutisse just viirustõrje sildi all. Näiteks võite klikkida bännerit, mis lubab teie arvutit kontrollida nuhkvara suhtes. Allalaetav tarkvara leiabki igasugu koledat nuhkvara ning raporteerib ka selle eemaldamisest, kuid tegelikult asub ise teie toimetamisi jälgima. Sestap tasub usaldada pigem tuntud tootjate nuhkvaratõrjet.
• Mis on ussviirus?
Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti.Internetiusse (worms) eristatakse viirustest peamiselt nende paljunemisviisi järgi: kui arvutiviirus haagib end tavaliselt mõne teise programmi külge ning vajab paigaldamiseks või levimiseks kasutaja kaasabi, siis uss on võimeline internetis levima ja paljunema iseseisvalt, kasutades tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke. Ussiga nakatunud arvuti võidakse muuta zombiks ning kasutada koos teiste samasugustega näiteks mõne veebiserveri ründamiseks, et serveri omanikult raha välja pressida. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem. Kuna ussid ei vaja levimiseks "peremeesprogrammi või -faili", võivad nad ka teie süsteemi tungida otse võrgu kaudu ning võimaldada kellelgi teisel teie arvutit kaugjuhtimise teel kasutada. Näiteks hiljutine uss MyDoom oli konstrueeritud avama nakatatud süsteemides "tagaukse" ning kasutas ohverarvuteid veeibisaitide ründamiseks.
• Mis on troojalane?
Trooja hobune Arvutiprogramm, mis näib olevat kasulik, kuid tegelikult teeb kahju. Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad pärinevat ohutust allikast. Kasutajate parema kaitse huvides saadab Microsoft turvabülletääne sageli meiliga, kuid mitte kunagi pole nendega kaasas manuseid. Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite. Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda. Microsofti värskendusi ja paiku laadige alati alla veebilehelt Microsoft Windows Update või Microsoft Office Update. Viirustõrje aitab tavaliselt vanemate ja levinumate troojalaste vastu. Paraku on liikvel ka palju seesuguseid troojaid, mis on kirjutatud konkreetse isiku või ettevõtte arvutis nuhkimiseks, mille olemasolust viirustõrjefirmad kunagi teada ei saa ning mida viirustõrjeprogrammid seetõttu ka ära ei tunne. Parimaks kaitseks seesuguse pahavara vastu on mõistlik ja turvateadlik käitumine: ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud kirjade manuseid ega klõpsige nende saadetud linke, hoiduge porno- ja kräkitud programmivõtmete saitidest ning ärge kasutage piraattarkvara.
• Mis on õngitsemine?
Õngitsemise puhul küsitakse kas otse teie pangaparoole ja koodikaardi koode, või siis antakse mõnel soliidsel ettekäändel link veebilehele, mis näeb välja täpselt nagu panga oma, ja kuhu te siis ise oma pangarekvisiidid sisestate. Võimalik, et õngitsemiskiri sisaldab hoopis telefoninumbrit, nii et teie pangaandmed korjab kokku hoopis telefoni automaatvastaja.Teinekord ei pea kurikaelad paljuks ka ise helistada – näiteks mõne ettevõtte raamatupidajale, kellelt IT-administraatorina esinedes meelitatakse mõnel osaval ettekäändel välja raamatupidamissüsteemi ligipääsuandmed. Mõnikord aga jäetakse sinnasamma firmasse „juhuslikult” vedelema CD pealkirjaga „Juhtkonna palgatabel” – küllap mõni uudishimulik selle oma arvutisse pistab. Ja kui ka ei pista, siis viib ausal moel raamatupidamisosakonda tagasi, kus kasvõi kontrollimise mõttes CD-plaat koos sellele salvestatud viirusega käima tõmmatakse…
• Mis on libaviirused?
libaviirused, mis hirmutavad pahaaimamatut arvutiomanikku internetis leviva uue koleda viirusega ning soovitavad tal tungivalt mõne vajaliku süsteemifaili maha kustutada.
No comments:
Post a Comment